Kirjeldus
„See, mida ma seal kõigepealt nägin, sööbis mällu alatiseks: laua peal oli kaks virna fotosid – üks kõrgem, teine madalam. Oli kaks meest, kes neid professionaalse kiirusega lappasid – režissöörid Juli Kun ja Kaljo Kiisk. Nii see siis käiski – see sobib, see ei sobi, see ei sobi, see? Kellegi saatus otsustati poole sekundiga ja võimalik, et igaveseks.”
Nõnda meenutab raamatus filmi peaosaline Terje Luik, kes „Vallatutes kurvides” Vaike ja Mareti kaksikrollis laineid lõi.
Laineid lõi ka film tervikuna, selle esilinastusest on möödunud juba üle 60 aasta.
Raamatu autor Haldi Normet-Saarna tutvustab teost nii: „Vaevarikas teekond stsenaariumist teostumiseni, äpardused võtteplatsil, energiline ja rõõmus võttetrupp, ilusad noored näitlejad ning lõpuks tohutu edu nii meil kui mujal. Sellest kõigest siin raamatus ka räägime – ent see oleks jäänud rääkimata ilma põhjaliku koduse arhiivita.
Üks stsenaristidest, minu ema Dagmar Normet säilitas terve elu kõiki filmitegemisega seotud materjale. Need muutusid aja jooksul üha kõnekamaks. Seda enam, et paljud tegijad on nüüdseks meie seast lahkunud.
Kultusfilmi lugu aitavad taaselustada arvukad fotod ja dokumendinäidised ning loomulikult kohtumised võluvate Terje Luige, Eve Kivi ja Halja Klaariga. Ja veel nii mõnegi olulise inimesega.
Loodetavasti pakub rännak „Vallatute kurvide” ajalukku huvitavaid avastusi ja äratab ka mälestusi.“
Esimese üllatuse pakub juba raamatu kaanepilt. Terje Luik ja Rein Aren mõjuvad purjekal nii tuttavlikult… Tegelikult pole enamik lugejaid aga ilmselt seda filmi, mille võtetel see väga peente kostüümidega foto tehti, ise näinudki. Pärast „Vallatuid kurve“ valmis ju Mosfilmi ja toonase Tallinna Kinostuudio koostöös ülilaiale ekraanile mõeldud värviline panoraamfilm „Ohtlikud kurvid“. Arhiivs säilinud värvifotod ongi tehtud selle võtete ajal.
