Kirjeldus
Eestiga vaid kaudselt seotud raamat räägib maailmast, kus elatakse miljonite keskel, kuid märgatakse neist vaid mõnda üksikut; sümbolitest, mis tähendavad ühel hetkel kõike ja teisel mitte midagi; klammerdumisest ning sellele järgnevast allakäigust. Mida me üksteisest tahame? Miks vapustab mõni inimene meid hingepõhjani, kuid teine möödub jätmata ühtegi jälge? Mis aitab siis, kui miski ei aita — alkohol, tarokaardid või psühhoterapeudid?
Psühholoog Tiina Jõgeda sõnutsi kõneleb osaliselt lähitulevikus toimuva tegevustikuga teos „armastusest, mis seisab läbistamatu müürina kahe inimese vahel”, režissöör Kadri Kõusaar aga nendib, et „meeleolult ja mõttelt meenutab Krister Kivi romaan Tom Fordi filmi “Üksik mees” — see on nukratooniline, nüansirikas ja väljapeetult stiilne”.
