Kirjeldus
Lehtpeet armastab porgandit! Sama lugu on lillkapsa ja selleri, spinati ja põldoa ning tomati, nuikapsa, saialille ja tilliga. Lavendel peletab roosidelt lehetäisid. Koirohi sobib aga kasvama mustsõstrapõõsa alla, sest köögiviljad tema naabrust ei talu. Kapsad ja kannikesed jäävad koos kängu.
Lähestikku kasvavad taimed mõjutavad üksteist, sobivad naabrid annavad koos kasvades parema saagi ja püsivad tervemad.
Saksamaal Fuldas asuva Püha Benedictuse Ordu (OSB) nunnakloostri õde Christa Weinrich on õppinud aastate jooksul taimede vastastikust mõju märkama ja kloostriaias ära kasutama ning ta soovitab segaviljelust ka koduaedadesse.
Saksamaal on tema menukas raamat ilmunud mitmes kordustrükis, kirjastus Hea Lugu annab kloostriaia kogemused välja sarjas Maheaedniku käsiraamat.
Segaviljeluses kasvatatakse ühel maatükil kas ridades või peenras koos mitmeid kultuure. Lugedes saate teada, kes on aias head ja halvad naabrid, kuidas kasutada segaviljeluse võtteid taimi reas ja peenras kasvatades, millised taimed sobivad üksteise eel-, vahe- ja järelkultuuriks, kuidas vältida mulla väsimist, miks ja millega taimi multšida, kuidas taimed kahjureid eksitavad ja mil moel korraldada viljavaheldust.
Segaviljelusega saadud kogemus on näidanud, et nii taluvad taimed paremini põuda ning on tervemad, jäädes näiteks harvemini seenhaigustesse. Põldosja leem ja leotis teevad taime tugevamaks ja haigustele-kahjustajatele vastupidavamaks. Mulda kosutavad nõgeseleotis ja haljasmassina kasvatatavad vahekultuurid, nt valge sinep ja keerispea. Õde Christa Weinrich õpetab raamatus sedagi, kuidas valmistada loodulähedaste taimekaitsevahendite ja väetistena leotisi, tõmmiseid, taimeleent ja -teed.
Kauane Maaülikooli õppejõud ja raamatu „Taimedega kahjurite vastu“ autor Luule Metspalu soovitab seda teost lugejaile nii: „Häid näpunäiteid saavad raamatust kõik segaviljelusega alustajad. Nt valget sinepit jt taimi võiks meil palju rohkem vahekultuurina kasvatada.
Raamat sobib vundamendiks, millele igaüks rajab oma aias kogetu põhjal ise pealisehituse. Põhiprintsiibid on kenasti välja toodud. Kõiki kasvatusskeeme aga kopeerida ei maksa. Külvi- ja istutusajad on tõlkes küll meie oludega sobivaiks kohandatud, kuid Eesti ja Saksamaal kliima, mullastik ja neist tulenevad kasvutingimused on liiga erinevad, et täpselt samasuguseid tulemusi loota. Meil on vegetatsiooniperiood tunduvalt lühem ja kõik lõunamaal toimivad kombinatsioonid ei hakka seepärast tööle.“
