Kirjeldus
Kalamajas sündinud ja üles kasvanud Eva Sergejeva on tüüpilise düsfunktsionaalse nõukogude pere noorim laps, pooleldi eestlane, pooleldi ukrainlane. Baltikumi pikkadest talvedest, kaasmaalaste flegmaatilisusest ja vene kogukonna vastu suunatud eelarvamustest väsinuna otsustab meie punapäine kaunitar ette võtta seikluse. Lõppude lõpuks on ta ju äsja lõpetanud keskkooli ja otsustanud leida metsiku armastuse väljaspool Tallinna.
Nii saab Evast, sellest naiivsest tütarlapsest täiuslik kaaslane Irinale, et koos ette võtta nädalalõpureis Sankt-Peterburgi, kus tüdrukuid võtab vastu Saša – Irina internetisõber sotsiaalvõrgustikus Vkontakte. Tüdrukuid aitavad kohale meelitada VIP-pääsmed Dima Bilani kontserdile ja rohkelt bling-bling’i.
Kahjuks ei lähe kõik päris plaanipäraselt. Tegelikult ei lähe üldse midagi nii, nagu algselt kavandatud: selgub et Saša on vanem, rikkam ja oluliselt enigmaatilisem, kui Eva ja Irina olid oodanud. Kui tüdrukud viimaks mõistavad, kes on kes selles euraasia süžees, võib taganemiseks juba hilja olla …
TÕLKINUD Leenu Nigu
TOIMETANUD Mele Pesti
KUJUNDANUD Marko Russiver
KÜLJENDANUD Piret Jürisoo
****
“Üks parajalt segane lugu.
Samavõrd kaunis kui naiivne Eva leiab endale sõbrannaks hakkajast slaavitari Irina, kes tõmbab neiu kaasa seiklusesse, mis väljub kiirelt algul paika seatud lõbu raamidest. Tallinnast Peterburisse, Peterburist Odessasse – nii need kaks pluss karmi olekuga Saa katsetavadki pidevalt piire, mis lugeja kergelt segadusse võib ajada. Kes on tegelikult halb, kes rumal ja miks see kõik üldse aset leiab? Veniv algus saavutab raamatu keskpaigas sellise põnevuse, kus lugeja hakkab pidevalt erinevaid stsenaariume ette kujutama. Eriti selline lugeja, kes näinud filme ja kuulnud jutte naistekaubandusest ja sinisilmsetest neiudest, keda on lihtne luksusega lummata. Lõpp … lõpp jäägu iga lugeja hinnata. Kõrvuti peategelaste looga on siin elav välismaalasest autor pikkinud raamatusse Eesti kohta palju sellist, milles on omajagu tõtt, aga millest me kohalikud sageli ei räägi. Võib-olla ei märkagi, sest peame seda tavaliseks, ent kirjasõnas muutuvad need vihjed kriipivalt silmatorkavaks. Ehk sel põhjusel on raamatut käest pannes omakorda keeruline kokku võtta, millest see teos üldse tegelikult on.”
Pille-Mai Helemäe, ajakiri Naised
